esilehele

  

Uudised

Streigi õppetunnid (20. jaanuar 2007.a.)

Austatud kolleegid!

ERÜ Arengunõukogu arutas tervishoiutöötajate streigiga seonduvat ja peab vajalikuks jagada ühingu liikmetega alljärgnevat teavet.

ERÜ peab jätkuvalt vajalikuks Eesti tervishoiu olukorra parandamist, mille saavutamisel on üheks oluliseks abinõuks tervishoiu rahastamise suurendamine, et anda Eesti elanikele senisest paremad võimalused tõenduspõhise arstiabi saamiseks ning tervishoiutöötajatele – senisest paremad töö- ja palgatingimused.

Tervishoiutöötajate, tööandjate, valitsuse ja haigekassa esindajad on ühise nõupidamistelaua taga äsja saavutanud olukorra, kus tervishoiu käibesse tuuakse juurde täiendav hulk raha.

ERÜ loodab, et lisaks saavutatud kokkuleppele on äsjased sündmused kaasa aidanud ühiskonna ja poliitikute senisest paremale tervishoiuprobleemide mõistmisele. Loodame, et lisaks kvantitatiivsele arstiabi kättesaadavusele pööratakse järjest enam tähelepanu arstiabi kvalitatiivse kättesaadavuse parandamisele.

ERÜ peab vajalikuks, et tervishoiusüsteemi areng oleks jätkukindlalt positiivne. Kui see nii ei peaks olema ning tervishoiutöötajatel tekib taas vajadus pöörduda streigi kui meeleheitliku kollektiivse töötüli lahendusviisi poole, võiks meeles pidada õppetunde äsjastest sündmustest. Nende seast osutame järgmistele.

Esiteks, streigi ettevalmistamisel ja streigi läbiviimisel on ohuks, et inimlikud tülid võivad ladestuda kollektiivsele töötülile. Seetõttu tuleb juba ennetavalt mõelda konfliktide vältimisele erinevate arstierialade, tervishoiuasutuste, arstide ja õdede vahel. Selles osas tuleb pidada väga tähtsaks kõigi osapoolte vahelist sujuvat kommunikatsiooni.

Teiseks, kollektiivse töötüli lahendamise seaduse sätetest tuleneb iga arsti ja õe õigus liituda tervishoiutöötajate streigiga, olenemata tema kuuluvusest töötajate ühingusse ning sellest, kas antud ühing on teatanud streigiga liitumisest.

Kolmandaks, streikimine on rangelt vabatahtlik, streikima ei tohi kedagi sundida ning tööandja ei tohi ette võtta mingeid sanktsioone streikijate vastu, kui streik on vastavalt seadusele organiseeritud. Ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist.

Neljandaks, streigimurdjad on need töötajad, kes asuvad streikivate töötajate tööd ära tegema. Need, kes jätkavad streigi ajal oma töö tegemist, ei ole streigimurdjad, vaid streigiga mitteühinenud töötajad.

Viiendaks, streigitud tööaja eest ei ole tööandjal kohustust maksta töötasu. Streiki korraldav töövõtjate ühing/liit võib oma liikmetele hüvitada streigi tõttu saamata jäänud töötasu – näit. Eesti Arstide Liit lubas oma streigifondist kompenseerida oma liikmetele saamata jäävat töötasu osaliselt 75% ulatuses tunnitasu miinimummäärast (75 kr). ERÜ Arengunõukogu peab vajalikuks arutada järgmisel üldkoosolekul oma liikmete saamata jääva töötasu kompenseerimist võimaliku järjekordse streigi korral.

ERÜ Arengunõukogu kinnitab vajadust jätkuvalt hea seista selle eest, et tervishoid oleks ühiskonnas väärtustatud ja tervishoiutöötajate palgatingimused tagaksid jätkuva huvi radioloogia eriala vastu ja et haigekassa hinnakiri põhineks tegelikel kulutustel, mis annaks võimaluse pakkuda Eesti inimesele kvaliteetset arstiabi. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et selle tegevuse tulemused täidaksid senisest paremini ERÜ liikmete ootusi täielikult.

ERÜ Arengunõukogu

« Tagasi